Teie ostukorv on tühi.
Kukerpuu harilik Berberis vulgaris
Berberis vulgaris
Harilik kukerpuu - Berberis vulgaris L.
Kuni 1,5 m kõrgune harunenud põõsas, püstiste, pruunikas-hallide vartega, mis on varustatud kuni 2cm pikkuste okastega, elliptiliste, pealt tumeroheliste, alt tuhm-, või hallikasroheliste, õhukeste, kilejate, äärest ripsjas-saagjate lehtedega. Säravad, kollased õied, meeldiva mee aroomiga, on koondunud (kuni 6 cm) mitmeõielisse kobarõisikusse. Õitsemine kestab 13-20 päeva. Rohkearvulised, kuni 1,2 cm pikkused erkpunased viljad kaunistavad taime kaua.
Kasvab küllaltki kiiresti, mulla suhtes vähenõudlik, kuid eelistab kergeid liivsavimuldi, talub kerget varju, väga vastupidav linna tingimustes, talub hästi pügamist. Kõrge külmakindlus lubab teda edukalt kasvatada põhjamaade haljastuses. Sügiseste lehtede erk värvus, kollaste õiekobarate rikkalikkus, ning viljade erk värvus, asetab hariliku kukerpuu väga dekoratiivsete põõsaste ritta, millest moodustatakse hekke, bordüüre, mida kasutatakse nii üksikult, kui ka grupina.
See liik on ka rikas dekoratiivvormide poolest: valgekirjude lehtedega (f. albo-variegata), kuldse äärisega lehtedega (f. aureo-marginata), tume-purpursete lehtedega (f. atropurpurea) - või punaste lehtedega, millede taustal on efektsed nii õied, kui ka viljad. Kiiresti kasvav, ogaline põõsas, kõrgusega kuni 2,5 m. Viljub rikkalikult ja igal aastal. Täiesti külmakindel, mulla suhtes vähenõudlik, valgustarmastav, varjus kasvades kaotab lehtede intensiivse värvi. Paljundatakse seemnetega, mis annavad täielikult edasi lehtede purpurse värvi. Värskelt korjatud seemned külvatakse sügisel või kevadel peale kahekuulist stratifikatsiooni. Seemnete elujõulisus 95%. Aprillikuise külvi korral, kui seemneid on eelnevalt 60 päeva jooksul stratifitseeritud, tärkavad taimed umbes kuu aja möödudes. Võimalik on ka roheliste pistikutega paljundamine. 56% suvistest pistikutest juurduvad, kui neid on eelnevalt töödeldud 16 tunni jooksul 0,05%-lise IMK lahusega. Kasutatakse kontrastsete gruppide ja mittepügatavate hekkide loomisel.
Huvitavad on ka tema vormid valgete (f. alba) ja kollaste (f. lutea) viljadega. Kultuuris alates 1894- ndast aastast.
Harilikule kukerpuule sarnased liigid on meil üsna haruldased, erandiks on amuuri kukerpuu ja provaansi kukerpuu, kuigi neil on suurepärane talvekindlus, võivad noored võrsed neil külmuda. Provaansi kukerpuu (В. х provincialis)- hariliku kukerpuu ja siberi kukerpuu hübriid, väikeste lehtedega, õitseb mõnevõrra hiljem kui harilik kukerpuu, kobarad on lühemad. Ohteline kukerpuu (В. aristata)- himaalaja liik, põõsa kõrgus kuni 2m, kollakas-hallide vartega, lehed suured, kuni 6 cm pikkused, ovaalsed, äärest mõningate ogaliste hammastega. Intensiivkollased õied ripuvad kuni 10 cm pikkustes kobarates. Viljad suured, punased, sinaka kirmega. Kanada kukerpuu (В. canadensis) ja Sieboldi (В. sieboldii) on väga sarnased harilikule kukerpuule, kuigi Sieboldi kukerpuu on madalam ja kompaktsem, lehe servad torkivad. Jamesi kukerpuu (В. jamesiana) - väikeste lehtedega, mille servas praktiliselt puuduvad hambad. Õied oranþikas-kollased, väga väikesed, pikkadel, üle lehtede ulatuvatel kobaratel. Ümarad, korallpunased, läikivad viljad on äärmiselt ilusad. Dielsi kukerpuu (В. dielsiana) -üle 2 m kõrgune, suur põõsas. Karmidel talvedel võib külmuda lumepiirini. Õied ja viljad väga väikesed. (1,0 g = 74 seemet).
Kuni 1,5 m kõrgune harunenud põõsas, püstiste, pruunikas-hallide vartega, mis on varustatud kuni 2cm pikkuste okastega, elliptiliste, pealt tumeroheliste, alt tuhm-, või hallikasroheliste, õhukeste, kilejate, äärest ripsjas-saagjate lehtedega. Säravad, kollased õied, meeldiva mee aroomiga, on koondunud (kuni 6 cm) mitmeõielisse kobarõisikusse. Õitsemine kestab 13-20 päeva. Rohkearvulised, kuni 1,2 cm pikkused erkpunased viljad kaunistavad taime kaua.
Kasvab küllaltki kiiresti, mulla suhtes vähenõudlik, kuid eelistab kergeid liivsavimuldi, talub kerget varju, väga vastupidav linna tingimustes, talub hästi pügamist. Kõrge külmakindlus lubab teda edukalt kasvatada põhjamaade haljastuses. Sügiseste lehtede erk värvus, kollaste õiekobarate rikkalikkus, ning viljade erk värvus, asetab hariliku kukerpuu väga dekoratiivsete põõsaste ritta, millest moodustatakse hekke, bordüüre, mida kasutatakse nii üksikult, kui ka grupina.
See liik on ka rikas dekoratiivvormide poolest: valgekirjude lehtedega (f. albo-variegata), kuldse äärisega lehtedega (f. aureo-marginata), tume-purpursete lehtedega (f. atropurpurea) - või punaste lehtedega, millede taustal on efektsed nii õied, kui ka viljad. Kiiresti kasvav, ogaline põõsas, kõrgusega kuni 2,5 m. Viljub rikkalikult ja igal aastal. Täiesti külmakindel, mulla suhtes vähenõudlik, valgustarmastav, varjus kasvades kaotab lehtede intensiivse värvi. Paljundatakse seemnetega, mis annavad täielikult edasi lehtede purpurse värvi. Värskelt korjatud seemned külvatakse sügisel või kevadel peale kahekuulist stratifikatsiooni. Seemnete elujõulisus 95%. Aprillikuise külvi korral, kui seemneid on eelnevalt 60 päeva jooksul stratifitseeritud, tärkavad taimed umbes kuu aja möödudes. Võimalik on ka roheliste pistikutega paljundamine. 56% suvistest pistikutest juurduvad, kui neid on eelnevalt töödeldud 16 tunni jooksul 0,05%-lise IMK lahusega. Kasutatakse kontrastsete gruppide ja mittepügatavate hekkide loomisel.
Huvitavad on ka tema vormid valgete (f. alba) ja kollaste (f. lutea) viljadega. Kultuuris alates 1894- ndast aastast.
Harilikule kukerpuule sarnased liigid on meil üsna haruldased, erandiks on amuuri kukerpuu ja provaansi kukerpuu, kuigi neil on suurepärane talvekindlus, võivad noored võrsed neil külmuda. Provaansi kukerpuu (В. х provincialis)- hariliku kukerpuu ja siberi kukerpuu hübriid, väikeste lehtedega, õitseb mõnevõrra hiljem kui harilik kukerpuu, kobarad on lühemad. Ohteline kukerpuu (В. aristata)- himaalaja liik, põõsa kõrgus kuni 2m, kollakas-hallide vartega, lehed suured, kuni 6 cm pikkused, ovaalsed, äärest mõningate ogaliste hammastega. Intensiivkollased õied ripuvad kuni 10 cm pikkustes kobarates. Viljad suured, punased, sinaka kirmega. Kanada kukerpuu (В. canadensis) ja Sieboldi (В. sieboldii) on väga sarnased harilikule kukerpuule, kuigi Sieboldi kukerpuu on madalam ja kompaktsem, lehe servad torkivad. Jamesi kukerpuu (В. jamesiana) - väikeste lehtedega, mille servas praktiliselt puuduvad hambad. Õied oranþikas-kollased, väga väikesed, pikkadel, üle lehtede ulatuvatel kobaratel. Ümarad, korallpunased, läikivad viljad on äärmiselt ilusad. Dielsi kukerpuu (В. dielsiana) -üle 2 m kõrgune, suur põõsas. Karmidel talvedel võib külmuda lumepiirini. Õied ja viljad väga väikesed. (1,0 g = 74 seemet).
Eng.: Beet, beetroot, wild spinach. Suom.: Juurikas. Sven.: Beta.
